Tüvirakuteraapia uuringutest
Frances Verter (PhD) on endine NASA teadlane, kes asutas 1998. aastal organisatsiooni “Parent’s Guide Cord Blood Foundation”. Ta tegi seda oma tütre Shai mälestuseks, kes suri lapsena vähki. Tegemist on sõltumatu rahvusvahelise organisatsiooniga nabaväädivere panganduse valdkonnas. Vahendame tema mõtteid tüviraku teemadel, sealhulgas kokkuvõtet Royan Stem Cell Technology teadlastega läbiviidud intervjuust.
Meie eelmises artikis oli juttu Iraani noormehest, Mojtaba’st, kes elab tänu tüvirakuravile täna elu tervena. Kui vaadata lähemalt, et mis toimub teaduslike uuringute ja ravi valdkonnas Iraanis, siis selgub, et vaatamata riigis kehtestatud majandussanktsioonidele, on seal läbi viidud muljetavaldav arv uuringuid tüvirakkudega, seda nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest.
Suuremat tähelepanu pälvisid Iraani teadlased koroonaviiruse pandeemia ajal. Iraani Royan Stem Cell Technology Company töögrupp koostas tasuta andmebaasi kõikide, kogu maailmas läbiviidud COVID-19 tüviakuravi kliiniliste uuringute kohta, mis avaldati veebis saidil CellTrials.org. 18 kuu jooksul ehk 2020. jaanuarist kuni 2021. aasta juunini, on avaldatud andmed 185 uuringu kohta. COVID-19 tüvirakuteraapia uuringute arvu poolest on Iraan maailmas 3-ndal kohal. Esikolmiku moodustavad USA (50 uuringut), Hiina (42) ja Iraan (18). Lisaks mitmes Iraani ülikoolis läbi viidud kliinilistele uuringutele on Royan rakupank päästnud elusid nabaväädivere siirdamisega.
Ühingu “Parent’s Guide Cord Blood Foundation” asutaja Frances Verter vestles Royan Stem Cell Tehnology teadlaste grupiga:
Mis suunas liigub ülemaailmne nabaväädivere pangandus?
Kogu maailmas on nabaväädivere pangandussektoris märgata kaht tendentsi: riiklikel rakupankadel on raskusi püsimise nimel ja perepangad on konsolideerunud. Lääneriikides on riiklikest pankadest siirdamiseks välja antud nabaväädivere ühikute arv poole väiksem kui kümme aastat tagasi. Iraanis on olukord hea. Inimesed soovivad leida tüviraku doonoreid oma riigist ning see paneb paljusid patsiente tõsisemalt kaaluma nabaväädivere tüvirakkude säilitamist. Samuti tekitab Iraani elanikkonna suhteliselt kõrge talasseemia* diagnoosi määr pidevat vajadust õdedest-vendadest doonorite järele.
Kuidas hindate olukorda hetkel nabaväädivere tüvirakkude kasutamisel ravis?
Kahjuks on nabaväädivere tüvirakkude kasutamine ravis mõnevõrra takerdunud. On ca 80 haigust, mille puhul nabaväädivere siirdamine on FDA** poolt heaks kiidetud ravi, sealhulgas talasseemia. On aga palju haigusi ja seisundeid, kus tüvirakud ravimeetodina on kliinilistes uuringutes häid tulemusi näidanud, kuid pole ikka veel FDA poolt heaks kiidetud. Neist tooks välja näiteks järgmised: sünnil tekkinud hüpoksiline isheemiline entsefalopaatia, ajuhalvatus, autism, hulgiskleroos, insult. Need seisundid mõjutavad tegelikult palju suuremat arvu inimesi kui kõik lapseea vähid kokku.
Mis on viimane huvitav kliiniline uuring nabaväädiverega?
Hiljutistest kliinilistest uuringutest on üks huvitavamaid dr. Kurtzbergi töörühma algatatud uuring Duke’i ülikoolis 2021. aasta suvel. Selles kasutatakse nabaväädivere rakke progresseeruva hulgiskleroosiga patsientide kahjustatud närvikesta parandamiseks.
Mida ennustate nabaväädivere tüvirakkude edasise arengu kohta?
Tulevikku on alati raske ennustada, kuid usun, et kümne aasta pärast on nabaväädivere rakendamine meditsiinis oluliselt mitmekesisem. Usun, et nii mõnedki nabaväädiverest valmistatud rakuteraapiatooted jõuavad turule ja vähemalt mõnede neuroloogiliste seisundite ravi tüvirakkudega saab ametliku kinnituse.
Talasseemia* on geneetiline verehaigus, mille puhul häirub heoglobiini tootmine
FDA** Food and Drug Organization – USA toidu- ja ravimiamet