2008. aastal tõi Kesk-Ukrainast Dniprost pärit Yuliya 32. rasedusnädalal ilmale kaksikud: Elizaveta ja Vladomir sündisid keisrilõikega ja kaalusid mõlemad sündides alla 1,5 kg. Aja jooksul jõudis tüdruk eakaaslastele järele ja hakkas elama aktiivse, terve lapse elu. Tema vend Vladomir sai aga sündides ajukahjustuse (hüpoksilis-isheemiline entsefalopaatia (HIE)). 1,5-aastaselt diagnoositi Vladomiril mõlema silma nägemisnärvi osaline atroofia. Tal esines lihaskrampe, samuti koordinatsiooni- ja peenmotoorika häireid. Arstide seisukoht oli, et mitte midagi ei saa teha ja poiss ei hakka kunagi nägema.

Mis on põhjus?

Hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia põhjuseks on hapnikupuudus sünnituse ajal ja nende laste diagnoosiks on ajuhalvatus. HIE esinemissagedus on 1,5–10 juhtu 1000 sünni kohta. See võib põhjustada epilepsiat, nägemisnärvi atroofiat, hingamisprobleeme või vesipead.
Ainsad ravimeetodid, mis olukorda parandavad, on terapeutiline hüpotermia (jahutamine) vahetult pärast sündi või tüvirakuteraapia, mida on soovitatav teha võimalikult kiiresti pärast ajukahjustust.

Tüvirakud aitasid

Vladomiri vanematel oli väikeste kaksikute eest hoolitsemisel tükk tegu ja eriti muidugi Vladomiriga, kellel oli mitu tõsist terviseprobleemi. Kuid kui lapsed olid juba suuremad, siis tundsid ema ja isa, et soovivad veel ühte last perre. Yuliya küll kõhkles vahel, sest oli palju asju, mille pärast muretseda – eelkõige hirmutas teda sünnitusel tekkinud tüsistus ühel lapsel, aga abikaasa toetas ja ütles: “Ära muretse. Hakkame kirjutama uut lugu meie elus. Meil läheb kõik hästi.”
Usaldus abikaasa vastu oli suur ning Yuliya oli mehele tänulik toetuse eest, sest see aitas tal üle saada rasedusaegsetest hormonaalsetest kõikumistest, emotsioonidest ja hirmudest. Pärast sünnitust tõdes ta õnnelikult: “Me tõesti kirjutasime uue loo. 2019. aasta mais sünnitasin ma terve poisi.”
Selleks ajaks olid vanemad teadlikud ka tüvirakkudest ning lasid sünnitusel koguda nabaväädivere ja nabaväädikoe, mis toimetati kohe pärast sündi Hemafundi tüvirakupanka Kiievis.

Nabaväädikude kultiveeriti laboris, et saada mesenhümaalseid (MSC) ehk koeloomelisi tüvirakke, mis külmsäilitati. Yuliya oli mures, kas kolmanda lapsega läheb kõik peale sünnitust ikka ilusti, ja soovis seetõttu lapse tüvirakud igaks juhuks säilitada. Kui selgus, et laps on täiesti terve, jäi pere mõtlema, et ehk võiksid need rakud aidata hoopis Vladomiri.
Nende õnneks sobiski nabaväädivere immuuntüüp Vladomiriga. 2019. aasta juulis süstiti Vladomirile oma pisivenna nabaväädiverd. Kuus kuud hiljem manustati 60 miljonit nabaväädikoe tüvirakku kolmel erineval viisil: veenisiseselt, seljaaju kanalisse ja nägemisnärvi kahjustuse juurde.

HIE ravi tüvirakkudega on uuritud vähemalt 19 prekliinilises uuringus ja kliinilisi uuringuid on läbi viidud enam kui tosin. Enamus uuringuid on tehtud nabaväädiverest ja nabaväädikoest pärit tüvirakkudega

Uus võimalus

Ameerika Ühendriikides FDA poolt heaks kiidetud kliinilised uuringud on näidanud, et MSC-süstid silma võivad taastada nägemise patsientidel, kellel on “ravimatud” seisundid, nagu näiteks nägemisnärvi atroofia. Vladomiri ravi viidi läbi Hemafundi kliinikus QR-Health. Ravi toimis hästi ja mingeid kõrvaltoimeid ei tekkinud.
Aasta pärast tüvirakuravi tehti Vladomirile uuesti aju-uuring (entsefalogramm). See näitas selgelt olukorra paranemist. Nimelt olid kadunud kõik kolded ajus, niisamuti ka sümptomid: krambid ja käte-jalgade hüperrefleksia. Oluliselt oli paranenud Vladomiri motoorne võimekus ja koordinatsioon.
Pärast ravi hakkas Vladomir tegelema spordiga: mängima jalgpalli, maadlema ja sõitma jalgrattaga. Kuid kõige märkimisväärsem paranemine toimus poisi nägemisega. Enne ravi oli Vladomiri nägemisteravus mõlemas silmas 0,02. Pärast ravi paranes tema nägemine vasakus silmas 0,15-ni ja paremas silmas 0,20-ni (Snelleni skaala järgi). Parema silma optiline koherents-tomograafia uuring näitas silma võrkkesta ganglionrakkude paksuse suurenemist esialgsest väärtusest 30 protsendi võrra.

Täielik elumuutus

Nägemine on muutnud Vladomiri elu täielikult. Kui varem käis ta pimedatele mõeldud erikoolis, siis nüüd loeb ta silmakaardi teist rida ja käib tavakoolis.
Tema ema Yuliya räägib: “Vladomir on alustanud treenimist, ta ületab nüüd sõiduteed ise ja ma ei pea kartma, et ta auto alla jääb. Ta sõidab ise üksinda jalg- ja tõukerattaga, liigub vabalt ümbruskonnas ringi. Kaks aastat tagasi ei kujutanud ma ette, et ta võiks iseseisvalt üldse kuhugi minna, kuid hiljuti käis ta ise ronimas Hoverlas (Karpaatide kõrgeim mägi). Alles see oli, kui Vladomiri nägemine oli selline, et ta nägi vaevu taevas kuud, aga nüüd näeb ta lennukeid lendamas ja isegi nende värvi!”
Siiani on enamik tüvirakuravi uuringuid ajuhalvatuse korral tehtud võimalikult kohe pärast sündi. Varajane ravi on andnud häid tulemusi. Vladomiri juhtum on seda erilisem – see tõestas, et tüvirakuteraapiast võib saada abi isegi siis, kui seda teha alles teismeeas.