Mis on tüvirakud

MIs on tüvirakud
Mis on tüvirakud?

Tüvirakud on organismi alusmaterjal – need on algrakud, millest tekivad organismi kõik erinevad rakud. Tüvirakkudel on võime jaguneda (paljuneda) ja muutuda erinevateks, oma spetsiifilise funktsiooniga rakkudeks, nagu näiteks vere-, südame, luu-, närvi- ja kõikideks muudeks keharakkudeks.  Ühelgi teisel rakul ei ole võimet genereerida uusi rakutüüpe.

NABANÖÖR EHK NABAVÄÄT ON RIKKALIK TÜVIRAKKUDE ALLIKAS

Tüvirakke saab täiskasvanul luuüdist, rasvarakkudest, verest, hambasäsist. Lapsel saab tüvirakke nabaväädiverest,  nabaväädikoest ehk nabanöörist ja piimahambasäsist.  

Nabaväädiveri sisaldab rohkelt hematopoeetilisi tüvirakke (HSC – Haematpoietic Stem Cells), millest arenevad erinevad vererakud. Nabaväädikoest ja hambasäsist saadakse mesenhümaalseid tüvirakke (MSC – Mesenchymal Stem Cells), millest arenevad erinevate organite ja kudede rakud. Tüvirakkude võtmise ja säilitamise kohta loe siit 

MILLEKS TÜVIRAKKE KASUTATAKSE?

Lapse sündimisel võetud ja külmutatud tüvirakke saab kasutada, kui peaks ilmnema mõni haigus lapseeas või aastaid hiljem. Lapse isiklikud unikaalsed tüvirakud võivad osutuda tema elupäästjaks. Samuti võib neist suurt abi olla teiste pereliikmete, kellel puuduvad omaenda säilitatud rakud, ravimisel.

Ravi tüvirakkudega ei ole midagi uut, seda on kasutatud juba üle 20 aasta. Tänapäeval kasutatakse tüvirakke  standardravina 85  haiguse raviks, nagu näiteks leukeemiad, lümfoomid,  aneemiad, immuunpuudulikkus, kaasasündinud metaboolsed häired, müelodüblastilised sündroomid ja paljude teiste haiguste korral. Hematopeetiliste tüvirakkudega teostatakse üle 25 000 raviprotseduuri igal aastal (9). Nabaväädivere tüvirakkudega on ravitud üle 20 000 patsiendi viimase 20 aasta jooksul (7). 

Lisaks veel haigusi, mil  tüvirakkude raviomadusi uuritakse teaduslikult,  näiteks ajuhalvatuse (1) ja autismi raviks (2). 

Mesenhümaalsed tüvirakud võivad ravida  igapäevaselt vaevavaid haigusseisundeid viisil, mis on kooskõlas inimese keha loomuliku võimega ennast tervendada. Seetõttu on need rakud ka teadlaste teravdatud tähelepanu all (8).
Hetkel on käimas palju kliinilisi uuringud mesenhümaalsete tüvirakkudega.  Need on näidanud lubavaid tulemusi südame- (3), kõhre- (4), närvi- (5),  vähi- (6) jt haiguste ravis
Mesenhümaalseid tüvirakke kasutatakse lisaks uuringutele ka edukalt juba igapäevases praktikas paljudes kliinikutes üle maailma. Loe veel

FAKTE:
MAAILM
  • Kogu maailmas on tehtud üle 40 000 hematopoeetiliste tüvirakkude siirdamise.
  • Esimene õnnestunud siirdamine tehti juba 1988-ndal aastal. Tüvirakuravi on teostatud edukalt juba mitukümmend aastat.
  • Tüvirakkudega ravitakse enam kui 85 haigust.
  • Ravivõimalused tüvirakkudega järjest laienevad. Juba praegu on üle 300 erineva haiguse kliinilistes uuringutes, kus selgitatakse tüvirakuravi efektiivsust nende ravimisel
  • Sealjuures on paljude haiguste ravi jõudnud juba praktikasse. Euroopas on mitmeid kliinikuid, kus neid haigusi ravitakse tüvirakkudega. Häid näiteid, millises valdkonnas on suurepäraseid ravitulemusi saavutatud, võib leida SwissMedica kodulehelt 
FUTURE HEALTH BIOBANK
  • Nabaväädivere tüvirakke on Future Health Biopangast on väljastatud üle 118 proovi nii verehaiguste, immuunpuudulikkuse, ajuhalvatuse kui paljude teiste haiguste raviks.
  • Esimene õnnestunud siirdamine FHT’st vabastatud rakkudega tehti 10-aastasele poisile, kellel oli Fancon’i aneemia (eluohtlik luuüdi haigus). Kasutati tema noorema õe tüvirakke, sest tal endal neid pangas ei olnud. Tüvirakud sobisid ja ravi tagajärjel poiss paranes ning elab praegu normaalset haigusvaba elu. Eduka ravi näiteid on palju ning neid lisandub iga päevaga.
  • Future Health Biopangas on säilitamisel 190 000 nabaväädivere proovi 94-st eri maast –  st rohkem, kui kõigis teistes UK pankades kokku. Ravimiseks on proove saadetud paljudesse eri riikidesse eri kontinentidel vastavalt kliendi soovile. ja hambasäsist 

Viited
(1) “Fifteen years of human research using stem cells for cerebral palsy: A review of the research landscape.” Madison C B PatonMegan Finch-EdmondsonMichael C FaheyJessica LondonNadia BadawiIona Novak. 18 February 2021

(2) https://parentsguidecordblood.org/en/news/everything-parents-should-know-about-stem-cell-therapy-autism

(3) “Stem Cell Technology in Cardiac Regeneration: A Pluripotent Stem Cell Promise”
Robin Duelena and Maurilio Sampaolesia,b,.EBioMedicine. 2017 Feb; 16: 30–40.

(4) “Mesenchymal stem cells for cartilage regeneration”.Hanxiang Le,1,2 Weiguo Xu,2 Xiuli Zhuang,2 Fei Chang,1 Yinan Wang,3,4 and Jianxun Ding2. J Tissue Eng. 2020 Jan-Dec; 11: 2041731420943839.

(5) “Mesenchymal Stem Cells for Neurological Disorders”. Anna AndrzejewskaSylwia Dabrowska
Barbara LukomskaMiroslaw Janowski. Advanced Science. 24 February 2021

(6) “Mesenchymal stem cells and cancer therapy: insights into targeting the tumour vasculature.” Surendar AravindhanSura Salman EjamMethaq Hadi LaftaAlexander Markov et al. Cancer Cell International volume 21; 8.03.2021

(7) https://www.eurostemcell.org/cord-blood-stem-cells-current-uses-and-future-challenges

(8) “Mesenchymal Stem Cells as Therapeutics”. Biju Parekkadan1,* and Jack M. Milwid1,2,. Annu Rev Biomed Eng. 2010 Aug 15; 12: 87–117.

(9) “Hematopoietic stem cell transplantation”. Eleftheria Hatzimichael1 and Mark Tuthill2. Stem Cells Cloning. 2010; 3: 105–117.

 

Copy link
Powered by Social Snap