Henrique oli tavaline terve ja rõõmsameelne väike poiss, kellele meeldisid dinosaurused, legod ja superkangelased. 3-aastaselt diagnoositi tal aga ootamatult väga raske haigus – aplastiline aneemia.

Aplastiline aneemia on harvaesinev haigus, mis tekib siis, kui patsiendi luuüdi ei tooda piisavalt vererakke, põhjustades aneemiat, verejooksu ja infektsioone. Enamasti on põhjus teadmata. Arvatakse, et aplastiline aneemia võib vallanduda siis, kui keha reageerib infektsioonile liiga ägedalt ja tekib autoimmuunne rünnak oma luuüdi vastu.

Ainus viis selle haiguse peatamiseks on immuunsüsteemi taastamine tüvirakkude siirdamisega.

See oli esimene kord, kui Portugalis kasutati autoloogseid (patsiendi enda) nabaväädivere tüvirakke.

Henrique’i ema rääkis: “Neliteist aastat tagasi, kui olin esimese poja, Guilhermega, lapseootel, kuulsin tüvirakkude külmsäilitamise võimalusest Portugali tüvirakupangas Crioestaminal. Meie jaoks oli see huvipakkuv seetõttu, et iial ju ei tea, mis tulevik toob. Ning arvestades kui kiiresti teadus ja meditsiin arenevad, tundus vägagi mõistlik seda kaaluda.
Võtsime seda kui teistsugust tervisekindlustust ja säilitasime oma esiklapse nabaväädi tüvirakud. Kui 9 aastat hiljem Henrique sündis, otsustasime ka tema tüvirakud säilitada – nii meie laste võrdsuse huvides, kui ka seetõttu, et uskusime ja usume jätkuvalt tüvirakkude üha kasvavat tähtsust eri meditsiinivaldkondades. Mõlemad rasedused kulgesid ilusti ning mõlemad poisid sündisid täiesti tervena. Mitte miski ei ennustanud Henrique’i haigust. Ent ometi saime selle šokeeriva teate kui laps oli kolmeseks saanud.”

Tüvirakkude siirdamine tehti Henrique’le Lissaboni Onkoloogiakliinikus (Instituto Português de Oncologia (IPO)). Henrique’i nabaväädiveri oli kümnes proov, mille Crioestaminal rakupank väljastas lapse raviks.

Siirdamine toimus 5. aprillil 2019, peale mida hakkas Henrique’i valgete vereliblede arv ja muud verenäitajad kiiresti taastuma. Henrique paranes verehaigusest ja ta kirjutati haiglast välja üks kuu pärast siirdamist. Arstid on Henrique’i ravi tulemusega väga rahul.
See oli esimest korda, kui Portugalis teostati ravi lapse enda tüvirakkudega ja kõige olulisem muidugi, et ravi oli edukas.

Henrique’i ema ütles: “Õnneks olime teinud tüvirakkude säilitamise osas õige otsuse”