RAVI TÜVIRAKKUDEGA

Lapse sünnil võetud ja külmutatud tüvirakke saab kasutada juhul, kui lapseeas või aastaid hiljem ilmneb mõni haigus. Lapse isiklikud unikaalsed tüvirakud võivad päästa tema elu. Samuti võivad need olla suureks abiks teistele pereliikmetele, kelle isiklikke rakke ei ole säilitatud. Kuna hematopoeetilised ja mesenhümaalsed tüvirakud erinevad veidi oma potentsiaalilt, erinevad osaliselt ka haigused, mille puhul ühte või teist saab kasutada.

Coverlayer tüvirakuravi
Coverlayer

Nabaväädivere tüvirakud

Ravis nabaväädivere tüvirakkudega ei ole midagi uut ning tüvirakkudega on inimesi ravitud juba üle 20 aasta ning 1. juuni 2021 seisuga ravitakse igal aastal maailmas sel moel ligi 90 000 patsienti. 53% neist ravitakse isiklike tüvirakkudega ja 47% doonori rakkudega. (Andmed pärinevad organisatsioonilt World Wide Network of Blood and Marrow Transplantation). Ravi isiklike tüvirakkudega suureneb aastast aastasse.

Tänapäeval kasutatakse hematopoeetilisi tüvirakke  85 haiguse standardraviks: leukeemiad, lümfoomid,  aneemiad, immuunpuudulikkus, kaasasündinud metaboolsed häired, müelodüsblastilised sündroomid jne.

  • sirprakuline aneemia
  • talasseemia
  • pärilikud trombotsüütide anomaaliad
  • kaasasündinud trombotsütopeenia
  • pärilikud immuunsüsteemi häired
  • äge kombineeritud immuuntõbi
  • müelokateksia
  • ataksia-teleangiektaasia
  • Bare lümfotsüütide sündroom
  • DiGeorge sündroom
  • leukotsüütide adhesiivne puudulikkus
  • lümfoproliferatiivsed häired
  • Wiskott-Aldrich’i sündroom
  • müeloproliferatiivsed häired
  • äge müelofibroos
  • fagotsüütide häired
  • krooniline granulomatoosne haigus
  • luuüdi pahaloomulised kasvajad
  • soliidtuumorid, sh neuroblastoom, medulloblastoom ja reetina blastoom

Lisaks on diagnoose, mis ei ole veel standardravi nimekirjas, kuid mille puhul uuritakse teadusuuringutes tüvirakkude raviomadusi. Häid tulemusi on saadud paljude haiguste ja seisundite raviks ja leevenduseks, näiteks ajuhalvatus¹, autism², COVID-19 kahjustused9. Infot uuritavate diagnooside kohta leiab siit.

 

Nabaväädikoe ja piimahamba tüvirakud

Nabaväädikoe ja piimahamba mesenhümaalsed tüvirakud võivad ravida igapäevaselt vaevavaid haigusseisundeid nii, et see on kooskõlas inimese keha loomuliku võimega end tervendada. Seetõttu on need rakud teadlaste teravdatud tähelepanu all8. Hetkel on käimas kliinilised uuringud mesenhümaalsete tüvirakkudega üle 300 haiguse ja seisundi kohta. Ette on näidata paljutõotavaid tulemusi südame-³, kõhre-4, närvi-5, vähi- 6 ning paljude teiste haiguste ja traumade ravis 7, näiteks:

  • Alzheimer’i tõbi
  • AIDS
  • autism
  • ajuhalvatus
  • diabeet
  • diabeetiliine haavand
  • diabeetiliine perifeerne neuropaatia ehk närvikahjustus
  • insult
  • hulgiskleroos (sclerosis multiplex)
  • amüotroofiline lateraalne skleroos
  • traumast tekkinud ajukahjustus
  • seljaaju kahjustus
  • reumatoidartriit
  • osteoartriit
  • kõhre kahjustumine
  • põlve kõhre ravi
  • alveolaarne suulae lõhe
  • anküloseeruv spondüliit
  • äge müokardi infarkt
  • südamepuudulikkus
  • perifeersete arterite haigus
  • kriitiline jäsemete isheemia
  • kardiomüopaatia
  • südameoperatsioonid
  • maksapuudulikus
  • maksatsirroos
  • neerupuudulikkus
  • haavanduv soolepõletik
  • transplantaat-peremeesorganismi haigus (GVHD)
  • luupus
  • Duchenne’i lihasdüstroofia
  • spinaalne lihasdüstroofia
  • enneaegne vananemine
  • pärilik ataksia
  • metaboolne sündroom
  • äge respiratoorse distressi sündroom
  • bronhopulmonaarne düsplaasia
  • erektiilne funktsioon
  • silmahaigused
  • fistulid
  • Peyronie tõbi
  • armid emakas
  • haavad
  • psoriaas

Mesenhümaalseid tüvirakke kasutatakse lisaks uuringutele ka edukalt igapäevases ravipraktikas paljudes kliinikutes üle maailma. Loe kliiniliste uuringute kohta hematopoeetiliste tüvirakkudega (HSC – Haematpoietic Stem Cells) ja mesenhümaalsete tüvirakkudega (MSC – Mesenchymal Stem Cells) siit.

Coverlayer

Allikad   


1 “Fifteen years of human research using stem cells for cerebral palsy: A review of the research landscape.” Madison C B PatonMegan Finch-EdmondsonMichael C FaheyJessica LondonNadia BadawiIona Novak. 18 February 2021

2 https://parentsguidecordblood.org/en/news/everything-parents-should-know-about-stem-cell-therapy-autism

3 “Stem Cell Technology in Cardiac Regeneration: A Pluripotent Stem Cell Promise”
Robin Duelena and Maurilio Sampaolesia,b,.EBioMedicine. 2017 Feb; 16: 30–40.

4 “Mesenchymal stem cells for cartilage regeneration”.Hanxiang Le,1,2 Weiguo Xu,2 Xiuli Zhuang,2 Fei Chang,1 Yinan Wang,3,4 and Jianxun Ding2. J Tissue Eng. 2020 Jan-Dec; 11: 2041731420943839.

5 “Mesenchymal Stem Cells for Neurological Disorders”. Anna AndrzejewskaSylwia Dabrowska
Barbara LukomskaMiroslaw Janowski. Advanced Science. 24 February 2021

6 “Mesenchymal stem cells and cancer therapy: insights into targeting the tumour vasculature.” Surendar AravindhanSura Salman EjamMethaq Hadi LaftaAlexander Markov et al. Cancer Cell International volume 21; 8.03.2021(7) Gluckman, E., et al. “Hematopoietic Reconstitution in a Patient with Fanconi’s Anemia by Means of Umbilical-cord Blood from an HLA-identical Sibling.” Diss. Bone Marrow Transplant Unit, Hôpital Saint-Louis, Paris, France, n.d. Abstract. National Center for Biotechnology Information. U.S.

7 Mesenchymal Stem Cells Current Clinical Applications: A Systematic Review. David E. Rodrıguez-Fuentes et al. Archives of Medical Research 52 (2021) 93-101. 

8 “Mesenchymal Stem Cells as Therapeutics”. Biju Parekkadan1,* and Jack M. Milwid1,2,Annu Rev Biomed Eng. 2010 Aug 15; 12: 87–117.

9 “New Cell Therapy Trial Launches for Patients with Severe COVID-19” by University of Miami Health System, Miller School of Medicine 20-Apr-2020  

10 “Effect of aging on stem cells“ . Abu Shufian Ishtiaq Ahmed, Matilda HC Sheng, Samiksha Wasnik, David J Baylink, and Kin-Hing William Lau.  World J Exp Med. 2017 Feb 20; 7(1): 1–10.