Tänapäeval kasutatakse tüvirakke standardravina ligi 100 erineva haiguse nagu näiteks leukeemia, aneemia ja lümfoomi korral. Kuidas ja mida tüvirakkude abil ravitakse, mis on tüvirakupank ning miks võiks säilitada isiklikke tüvirakke?
Üha sagedamini on kuulda, et keegi vajab oma haiguse raviks tüvirakke, selleks kogutakse raha või siis otsitakse sobivat rakudoonorit. Võib olla oled isegi mõne inimese haiguslugu kuuldes teinud annetuse, lootes, et abivajaja saab vajaliku, vahel lausa ulmeliselt suure summa kiirelt kokku. Sest aeg on sageli raskete haiguste puhul lausa kriitilise tähtsusega. Sellegipoolest jääb see tüviraku teema kuidagi kaugeks, millega tegeletakse kusagil seitsme maa ja mere taga.
Tegelikult kasutatakse tüvirakke meditsiinis hetkel edukalt ligi 100 erineva haiguse raviks. Haiguste nimekiri täieneb pidevalt ja juba paarikümne aasta pärast on see tõenäoliselt mitmekordistunud. Ravi tüvirakkudega on tänasel päeval saanud näiteks verehaiguste, sealhulgas verevähi ja immuunhaiguste ravimise lahutamatuks osaks.
Mis see tüvirakk ikkagi on?
Meie keha koosneb erinevatest rakkudest: vererakud, närvirakud, ajurakud jne. Neil kõigil on oma struktuur ja kindel roll. Tüvirakk on selline rakk, millel ei ole spetsiaalset rolli. Tüvirakk on algrakk, millel on võime paljuneda ja areneda mistahes muuks rakuks, mida organism parasjagu vajab.
Kust on tüvirakke võimalik saada?
Luuüdist – rakud võetakse üldnarkoosis tavaliselt puusa- või vaagnaluust.
Verest – patsiendile tehakse mitu süsti, et tüvirakud vabaneksid luuüdist verre. Tüvirakkude eraldamiseks juhitakse veri läbi spetsiaalse seadme ning seejärel viiakse patsiendi organismi tagasi.
Nabaväädiverest ja nabaväädikoest – tüvirakud võetakse vahetult pärast sünnitust. Protseduur on kiire, lihtne ja valutu ega põhjusta mingeid ebameeldivusi ei emale ega lapsele.
Tüvirakke on seega võimalik hankida inimese organismist mitmel erineval moel. Kõige väärtuslikumaid ja edukalt ravis kasutatavaid tüvirakke saab lapse nabaväädist vaid tema sündimise hetkel. Nabaväädiveri ja -kude sisaldavad kahte eri tüüpi tüvirakke. Nabaväädiveri sisaldab hematopoeetilisi tüvirakke, millest arenevad uued vererakud, sealjuures ka immuunsüsteemi rakud. On täheldatud, et nabaväädiverest saadud tüvirakud ei tekita immuunprobleeme ja äratõukereaktsiooni nii sageli kui luuüdist saadud tüvirakud (1).
Nabaväädikude sisaldab mesenhümaalseid tüvirakke – need rakud suudavad asendada ja taastada kahjustunud kudesid erinevates organites.
Millised on enimlevinud haigused, mida tüvirakkude abil edukalt ravida saab?
Tänapäeval kasutatakse tüvirakke standardravina ligi 100 erineva haiguse nagu leukeemia, aneemia, lümfoomi korral. Lisaks on käimas hulgaliselt kliinilisi uuringuid, kus häid tulemusi on saadud diabeedi, AIDSI, osteoartriidi, autismi, ajuhalvatuse ja mitmete teiste haiguste ravis (2).
Kus Eestis teostatakse ravi tüvirakkudega?
Põhja-Eesti Regionaalhaigas teostatakse ravi vaid autoloogsete (patsiendi enda) tüvirakkudega, Tartu Ülikooli Kliinikumis nii allogeensete (doonori rakud) kui autoloogsete tüvirakkudega. Ka Taastava Kirurgia Kliinik kasutab ravimisel tüvirakke. PERH’is on kasutatud tüvirakke ka süsteemse skleroosi ravis.
Eestis alustati luuüdi tüvirakkude siirdamisega professor Hele Everausi juhtimisel Tartu Ülikooli Kliinikumis 1993. aastal; esimesed vereloome tüvirakkude ülekanded tehti 1997.
Regionaalhaiglas tehti esimene autoloogne tüvirakkude siirdamine 2006. aastal (3).
Palju on maailmas tehtud tüvirakkude siirdamisi?
Maailmas tehakse igal aastal üle 50 000 tüvirakusiirdamise ja nende arv kasvab pidevalt. (4). Palju abi on saanud nii lapsed kui täiskasvanud. Kõige noorem tüvirakuravi saanud patsient maailmas oli 2-aastane. Praegu on arstid valmis teostama ravi 1-aastasele Phoebe’le, kellel diagnoositi 7-kuuselt leukeemia. Ravi alustatakse kohe, kui leitakse sobiv doonor (5).
Esmakordselt katsetati vereloome tüvirakkude siirdamist 1957. aastal. Sellest kujunes dr Edward Donnel Thomas’i elutöö, mille eest pälvis ta 1990. aastal Nobeli auhinna rakkude transplantatsiooni alal (6). Esimene õnnestunud siirdamine tehti juba 1988. aastal.
Mis on tüvirakupank?
Tüvirakupangas on võimalik inimestel säilitada tüvirakke. On olemas riiklikud ja erapangad. Riiklikus pangas on rakud inimeste poolt annetatud.
Neid saab kasutada raviks vaid juhul, kui on sobivus patsiendi ja annetatud rakkude, st doonorrakkude vahel. Erapangas saab säilitada oma isiklikud rakud ning kui tekib vajadus, saab kasutada raviks omaenda rakke. Nende sobivus on alati 100%ne. Kui sobivaid doonorrakke tuleb sageli otsida ja oodata, siis isiklikud rakud saab kätte kohe ja kiirelt.
Maailmas on ligikaudu 130 tüvirakupanka 35-s erinevas riigis. Pangad töötavad rahvusvaheliselt kehtestatud rangete standardite järgi, millele vastavust kontrollivad erinevad ametid. Mida kõrgemate standardite järgi töötatakse, seda rohkem on tüvirakupangale väljastatud akrediteeringuid ja litsentse. Et rakud säiliksid elujõulisena, on äärmiselt oluline labori kvaliteet ja turvalisus rakkude säilitamisel.
Miks säilitada isiklikud rakud?
Rakkude säilitamise mõte on anda oma lapsele lisagarantii haigusvabaks eluks ning läbi selle kindlustunne iseendale. Seda on nimetatud ka bioloogiliseks elukindlustuseks. Kui tavapärane elukindlustus annab finantsilise kaitse, siis isiklikud pangas säilitatud tüvirakud aitavad terveneda raskest haigusest või isegi päästa elu.
Kõige parem on säilitada sündiva lapse nabaväädi tüvirakud. Tüvirakud võivad lapsele tuua kasu mitmel moel. Lisaks kinnitatud diagnoosidele, mille korral tüvirakuravi juba kasutatakse, on veel lisavõimalusi. Maailmas tehakse järjest uusi kliinilisi uuringuid, et välja selgitada tüvirakuravi tõhusus haiguste puhul, kus tüvirakud ei ole veel standardravis. Lastel, kellel on nabaväädi tüvirakud säilitatud, on võimalus lülituda ravi eesmärgil kliinilistesse uuringutesse, näiteks autismi ja ajuhalvatuse korral. (7,8).
Tüvirakuravi patsiendilugu
Võib öelda, et tüvirakuravi on lõputute võimalustega pidevalt arenev valdkond meditsiinis, millega arstid ja teadlased igapäevaselt töötavad. Erakordseid tervenemisi rasketest seisunditest lisandub aina juurde. 2016 aastal toimus USA-s Bakersfield’is raske liiklusõnnetus. Avarii tulemusena sai Kris Bosen tõsise seljaajuvigastuse, mis jättis noore mehe kaelast allapoole halvatuks. Arvati, et see jääb nii kogu eluks.
Siis avanes Bosenil võimalus osaleda kliinilises uuringus, mis viidi läbi Kecki meditsiinikeskuses Californias. Patsiendile süstiti kaela piirkonna seljaajju spetsiaalselt töödeldud tüvirakke. Neil rakkudel on võime areneda närvirakkudeks ja kaitsta närvirakke kesknärvisüsteemis ning seeläbi parandada kahjustusi. Tavapäraselt jäävad sellise diagnoosiga patsiendid eluaegseks voodihaigeks, sest nad ei tunne ega saa liigutada oma keha ega jäsemeid. Krisi seisund hakkas paranema 2 nädalat pärast ravi. Kolme kuu pärast oli taastunud käte motoorne ja sensoorne funktsioon, mis võimaldas tal oma telefoni kasutada, kirjutada, ratastooli juhtida ja iseseisvalt tegutseda.
Ehkki ei Kris ega teised antud uuringus osalenud patsiendid ei saa veel kõndida, on selle kliinilise uuringu edu suurepärane näide sellest, kuidas tüvirakkudel on suur potentsiaal taastada närvirakke ja tervendada seljaaju vigastustest (9). See juhtum on üks paljudest – lootusrikkaid näiteid tüvirakuravi ja erinevate kudede taastamise kohta on juba päris palju.
Kus Eestis tüvirakke säilitatakse?
Perelisa planeerides või hiljemalt raseduse ajal on mõistlik end tüvirakkude valdkonna ja rakkude säilitamisvõimalustega kurssi viia. Eestis on võimalik sündivatelt beebidelt võtta tüvirakud Ida-Tallinna Keskhaigla Sünnitusmajas, kes omab rakkude hankimiseks vajalikku litsentsi. Rakud saadetakse kliendi poolt valitud rakupanka, kus neid laboris enne säilitamist testitakse ja kontrollitakse. Teadlikkus on tervema tuleviku võtmesõna!
Oktoobrikuu Terviseuudistes ilmunud artikkel: Tüvirakud mis ja milleks?
Viited:
1.https://www.medicalnewstoday.com/articles/323343.php
2.https://www.eurostemcell.org/cerebral-palsy-how-could-stem-cells-help
3.https://www.regionaalhaigla.ee/et/tuvirakuravi-uus-voimalus-ka-reumatoloogias
4.https://www.who.int/transplantation/hsctx/en/
5.https://www.itv.com/news
6. https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1990/thomas/biographical/
7.https://cellsforlife.com/therapy-for-autism/
8.https://www.cerebralpalsyguide.com/treatment/clinical-trials/
9.news.usc.edu/blog.cirm.ca.gov/tag/kris-boesen/