Uppumisest päästetud. Kuid mis edasi?
See inspireeriv lugu tuleb Ukrainast Hmelnõtski oblasti provintsist. Sealt pärit, tänaseks 13-aastaseks saanud Sofia lugu peetakse õigustatult imeks. Uppumisest pääsenud, kuid mured sellega ei lõppenud.
2009. aastal kui väike Sofia polnud veel 3-aastasekski saanud, elasid ta vanemad Aleksandr ja Nadežda idüllilist pereelu. Sofia kasvas nende rõõmuks ja lisaks oli perre peatselt oodata ka teise beebi sündi – vanemad olid ülimalt õnnelikud.
Kõik pöördus aga ühel traagilisel veebruarikuu päeval kui Sofia kukkus läbi jää vette. Ta ei hinganud üle poole tunni. Järgnesid haigla, kunstlik hingamine, kooma. Lisaks teadvusekaotusele tekkisid tüdrukul ka krambid, mida ei suudetud ravida.
Uppumisest tingitud ajuhüpoksia ehk aju hapnikupuudus
“See oli nagu nõiaring: laps on koomas, kuid koomast välja tuua ei saa, sest siis tekivad eluohtlikud krambid ja süda võib lihtsalt seiskuda.” meenutab ema õudusega. Sofia arst Vladimir Bochek, Polonne’i keskhaigla neuroloog, selgitas: “Lapse seisund hinnati kriitiliseks. Diagnoos: hüpoksilis-isheemiline kesknärvisüsteemi kahjustus, detserebraalne rigiidsus. Sellise diagnoosiga jääb laps tavaliselt lamavaks haigeks, vaeveldes sageli krampides ning saades süüa vaid sondi kaudu.”
Sofia veetis kolm kuud intensiivravi osakonnas ilma ühegi paranemismärgita. Samal ajal ootas Sofia ema oma teist tütart. “Minu isa soovitas säilitada sünnituse ajal saadavat nabaväädiverd, et proovida seda Sofia ravis kasutada,” meenutab tüdruku ema. Perekond pöördus Ukrainas asuva tüvirakupanga HEMAFUND poole. Viimasel minutil jõuti tellida nabaväädivere kogumiskomplekt, sest ootamatult tuli Sofia emal minna haiglasse enneaegsele sünnitusele. Komplekt jõudis kohale vahetult enne Sofia õe, Maria sündi ja nabaväädiveri jõuti koguda. “Tundus nagu keegi kõrgemalt poolt justkui aitas kaasa, et me saaksime nabaväädiverd kasutada,” meenutab tüdruku ema.
Tüvirakupank HEMAFUND kommenteeris:
„Viimastel aastatel on kasvanud mitte ainult nabaväädiverd säilitavate vanemate arv, vaid ka säilitamisel olevate rakkude väljavõtmiste arv ravi teostamiseks – sagedamini autismi ja ajuhalvatuse jaoks. Sellised juhtumid on meile näidanud, kui oluline on nabaväädivere ja nabaväädikoe säilitamise otsus. Seda saab teha ainult üks kord elus – siis, kui laps sünnib.” Väikese Maria, Sofia noorema õe nabaväädiverd sisaldav kogumiskomplekt toimetati HEMAFUNDi biotehnoloogiakompleksi. Laboris eraldati verest tüvirakud, viidi läbi hulk kvaliteediteste ning pärast seda tüvirakud külmutati.
Nabaväädivere tüvirakke on juba pikka aega kasutatud vere ja immuunsüsteemi haiguste raviks. Esimesest nabaväädivere siirdamisest 1988. aastal on möödas üle 30 aasta. Üldjuhul visatakse ju nabaväät sünnitusjärgselt kohe ära. Vanemad võivad aga teha valiku ja hoida väärtuslikku materjali rakupangas, et seda tulevikus vajadusel kasutada lapse või mõne teise pereliikme ravimiseks.
Ajukahjustuse ravi tüvirakkudega
“Muidugi oli meil kahtlusi, sest polnud teada, kas õe tüvirakud sobivad Sofiale. Samuti ei teadnud me, kus ja kuidas seda ravi tehakse. Küsimusi oli rohkem kui vastuseid,” räägib Sofia ema Nadežda. Aga õnn naeratas taas – Maria tüvirakud osutusid tema õele, Sofiale sobivaks. Enne seda oli perekond mitu kuud proovinud kõikvõimalikke erinevaid ravimeid, et Sofia seisundit pisutki leevendada, kuid mitte miski ei aidanud. Sofia viidi tüvirakuravi teostavasse kliinikusse Ukrainas. HEMAFUND toimetas sinna nabaväädivere tüvirakud ning Sofiale süstiti tervendavaid rakke veeni. “Pärast esimest nabaväädivere ülekannet hakkas kõik tasapisi paremaks muutuma”, meenutab dr Vladimir Bochek. “Neuroloogilised häired ja krambid kadusid – see on sellise diagnoosiga patsientide puhul haruldane.” Veelgi enam, kaks kuud hiljem suutis Sofia esimest korda pärast õnnetust neelata ise toitu alla. Lisaks nabaväädivere tüvirakuravile läbis Sofia ka mitmeid rehabilitatsiooni programme. Sofia ema Nadežda sõnul olid aga just tüvirakud need, mis osutusid tõeliseks elueliksiiriks. Need justkui tõukasid keha taastuma”. Nabaväädivere tüvirakud on targad nagu arstid – kehasse sattudes voolavad nad täpselt sinna, kus neid vajatakse ja ravitoime saab alguse.
Mis sai edasi?
Täna on uppumisest möödas üle kümne aasta ja Sofia õpib tavapärases koolis. Sofia sai kokku kaks ülekannet oma õe nabaväädivere tüvirakke ja läbis intensiivse taastusravi. Täiesti halvatud lapsena alustanud Sofiast on pärast ravi saanud õnnelik nooruk. Tal on endiselt kõneprobleeme, kuid ta käib tavakoolis ja suhtleb teiste lastega. “Matemaatikaga on tal ikka probleeme, aga on küllalt tõenäoline, et tal oleks neid isegi siis, kui õnnetust poleks olnud,” muigab ema. “Täna on meie Sofia täiesti tavaline laps. Ainus, mis tragöödiat veel meenutab, on kõneraskused,” lisab ta. Sofial on nüüd kokku neli nooremat õde-venda, kaks venda ja kaks õde. Vanemad säilitasid iga lapse nabaväädivere ja nabaväädikoe tüvirakud rakupangas HEMAFUND, sest nende isiklik kogemus ja läbielatud sündmused kinnitasid kui oluliseks võivad need rakud ootamatult osutuda.