Piimahammas – väärtuslik vara!
Esimese piimahamba väljalangemine on elevusttekitav sündmus. Lapsed ootavad Hambahaldja külaskäiku, kes neile sel puhul mündi tooks. Vanemate jaoks on lapse piimahammas aga sentimentaalne mälestusese, mis tavapäraselt kuhugi karpi hoiule pannakse.
Kuid see pisike ajutine hammas on väärt palju rohkemat kui üks münt või lihtsalt hoiukarbis säilitamine! Tegelikult peitub selles tohutu meditsiiniline ressurss – piimahamba säsis leiduvad tüvirakud, mis aitavad ravida haigusi ning paraneda rasketest traumadest.
Piimahammas kui varanduse allikas
Iga piimahamba õõnes paikneb mesenhümaalsete tüvirakkude rikas hambasäsi. Hambasäsi tüvirakkudel (DPSC – Dental Pulp Stem Cells) on unikaalne võime diferentseeruda luu-, kõhre- ja rasvarakkudeks, aga lisaks veel ka aktiivseteks närvirakkudeks, südamelihase rakkudeks, maksarakkudeks ning paljudeks muudeks rakkudeks.
Tüvirakkude diferentseerumisvõime muudab need kudede ning elundite parandamisel hindamatuks ja võimaldab ravida isegi siiani ravimatuks peetud haigusi. Just tänu oma suurele ravipotentsiaalile kujutavad hambasäsi tüvirakud endast väärtuslikku vara ning igal lapsevanemal on võimalik see varandus lapse tulevikule mõeldes turvaliselt hoiule panna.
TEE HAIGUSTEST PARANEMISEKS
Hambasäsi tüvirakkude meditsiinilised rakendused on ulatuslikud ning prekliiniliste uuringutega tõestatud ravitoime näiteid on hulgaliselt.
Näiteks suudavad DPSC-d seljaaju vigastuse korral ühelt poolt närvirakke kaitsta ning teisalt genereerida uusi närvirakke – see aitab taastada seljaaju funktsioone. Pärast ajuinsulti aitavad need tüvirakud parandada tundlikkust ning liikumisfunktsiooni. Parkinsoni tõve puhul avaldavad hambasäsi tüvirakud kaitsvat toimet dopamiini neuronitele ja parandavad dopamiini omastamist. Diabeedi korral võivad need tüvirakud taastada normaalse glükoositaseme veres ning näiteks maksahaiguste puhul moodustavad tüvirakud uusi maksarakke, mille tulemusena põletik väheneb ning maksa talitus paraneb.
Lisaks on hambasäsi tüvirakkude efektiivne toime tõestatud veel ka lihaste-, kõhre-, silma- ja immuunhaiguste korral.
Regeneratiivse ehk taastava meditsiini vallas kasutatakse hambasäsi tüvirakke tänu nende võimele siirduda kahjustatud koe juurde ning toota seal sellele koele spetsiifilisi rakke. Lisaks on väga oluline ka tüvirakkude immunomodulatsiooni võime, et hoida ära põletik kahjustuse kohas ning kaitsta moodustunud kude.
Tüvirakkude suutlikkus tasakaalustada üliaktiivset immuunsüsteemi ja soodustada kahjustatud kudede taastumist on muutnud revolutsiooniliselt lähenemist põletikuliste ning ka autoimmuunsete seisundite ravile.
MIKS TASUB PIIMAHAMBA TÜVIRAKKE HOIUSTADA?
Arvestades piimahambas peituvat väärtust, tasub see hammas kodus karpi panemise asemel hoopis tüvirakupangas hoiustada.
Väljakukkunud piimahambaid õigesti kogudes ja säilitades on nendest võimalik eraldada tüvirakud, mis seejärel spetsiaalses tüvirakupangas hoiustatakse. Külmhoiustamisel jäävad rakud elujõulisteks pikkadeks aastakümneteks ning on valmis kasutamiseks ravis kohe, kui vaja.
Piimahammaste tüvirakkude kogumine ja säilitamine tähendab lapse jaoks isiklikku päästerõngast kogu eluks. Tillukese piimahamba tüvirakke saab ühel päeval, kui selleks vajadus peaks tekkima, kasutada tervete kudede loomiseks, eluohtliku haiguse vastu võitlemiseks või isegi uute elundite kasvatamiseks*. Tüvirakkude hoiustamist kutsutakse ka bioloogiliseks kindlustuseks, kuna haiguse või vigastuse korral annab õigel ajal tehtud otsus aastaid hiljem võimaluse tervise taastamiseks.
Hambasäsi tüvirakkude suur potentsiaal on oluline regenaratiivses meditsiinis. Juba praegu on ette näidata paljutõotavaid tulemusi südame-, kõhre-, närvi- ja vähihaiguste ravis, kuid teadustööde edenedes suureneb ravitavate haiguste hulk ning seega ka talletatud tüvirakkude väärtus. Tänastel lapsevanematel on enneolematu võimalus oma laste tüvirakke rakupangas säilitada ning see on kingitus, mille väärtus aastate möödudes ei vähene.
KUIDAS TOIMUB HAMBASÄSI TÜVIRAKKUDE KOGUMINE?
Tüvirakkude kogumine piimahammastest on lihtne, kuna see ei nõua invasiivseid protseduure. Kui piimahammas kukub välja, tuleb see pakendada spetsiaalsesse kogumiskomplekti ja tüvirakupanka saata. Seal ekstraheerivad spetsialistid hambasäsi ja isoleerivad tüvirakud, mis seejärel vedelas lämmastikus külmutatakse.
Võrreldes teiste täiskasvanud tüvirakkudega on hambasäsi tüvirakkudel kõrgem taastumismäär ning külmsäilitamisel säilib väga hästi nende tüvi, elujõulisus ning paljunemis- ja diferentseerumisvõime.
Lõppkokkuvõttes võib õigel ajal hoiustatud pisikesest piimahambast kujuneda elupäästva ravi võti. On aeg vaadata hambahaldja muinasjuttudest kaugemale ja mõista, milline potentsiaal ühes pisikeses piimahambas tegelikult peitub. Ja selle asemel, et väljakukkunud piimahammas karpi panna või lausa minema visata, kaaluda tüvirakkude hoiustamise võimalust – see on otsus, mille eest teie laps võib teile ühel päeval ääretult tänulik olla.