Tüvirakuteraapia uuringutest

Meie eelmises artikis oli juttu Iraani noormehest, Mojtaba’st, kes elab tänu tüvirakuravile täna elu tervena. Kui vaadata lähemalt, et mis toimub teaduslike uuringute ja ravi valdkonnas Iraanis, siis selgub, et vaatamata riigis kehtestatud majandussanktsioonidele, on seal läbi viidud muljetavaldav arv uuringuid tüvirakkudega, seda nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest.Suuremat tähelepanu pälvisid Iraani teadlased koroonaviiruse pandeemia ajal. […]

Tüvirakud, mis päästsid venna. Talasseemia.

See lugu on Mojtaba‘st, kelle perekond elab Iraani väikeses linnas Sistanis. Ta oli oma vanemate esimene laps, kes sündis 2005. aastal pärast normaalselt kulgenud rasedust. Esimesed kolm kuud tundus poiss igati terve, kuid siis haigestus järsult. Arstid diagnoosisid Mojtaba´l talasseemia raske vormi (Thalassemia Major). Mojtaba isa ütles: “Kui saime teada oma lapse haigusest, olime täielikus […]

Sõda Ukrainas ohustab ka sealseid tüvirakupanku

Kiievi kaks panka asuvad teineteisest umbes 15 km kaugusel. Rakuteraapia Instituudi laboratoorium asub Kiievi linnapiirkonnas sünnitusmaja number 3 esimesel korrusel. Seal on ohutu seni, kuni haiglat ei pommitata. Hemafundi labor asub Kiievi põhjaservas metsaveerel asuvas elurajoonis – eemal tihedalt asustatud piirkondadest, mis on ehk pisut turvalisem asukoht. Kuigi mõlemal rakupangal on olemas suured vedela lämmastiku […]

Hämmastav ravipotentsiaal – tüvirakud ja koroonaviirus

Anname ülevaate suurepärasest uudisest Miami Ülikoolist, kus arstid alustasid tüvirakuravi uuringut koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 korral raske kopsupõletikuga patsientidel. Miami Ülikooli professor ja tüvirakuteraapia teadlane dr Camillo Ricordi ütles, et ühest nabaväädist saadud rakud, mis tavaliselt pärast sünnitust ära visatakse, saab genereerida sellisel hulgal tüvirakke, et neist jaguks üle 10 000 patsiendi raviks. Tüvirakkudest on võimalik […]

Tüvirakud – mis ja milleks?

Üha sagedamini on kuulda, et keegi vajab oma haiguse raviks tüvirakke, selleks kogutakse raha või siis otsitakse sobivat rakudoonorit. Võib olla oled isegi mõne inimese haiguslugu kuuldes teinud annetuse, lootes, et abivajaja saab vajaliku, vahel lausa ulmeliselt suure summa kiirelt kokku. Sest aeg on sageli raskete haiguste puhul lausa kriitilise tähtsusega. Sellegipoolest jääb see tüviraku […]

Стволовые клетки могут спасти жизнь

Новая надежда для Лейта появилась в октябре 2010 года, когда родилась его младшая сестра. В ее пуповинной крови было много стволовых клеток, аналогичных клеткам костного мозга, которые могли бы подойти ее больному брату. “Семья обратилась во Future Health Biobank, крупнейший в Великобритании и первый в Европе аккредитованный банк стволовых клеток пуповинной крови, который организовал обработку […]

Tüvirakud aitavad ravida ka HIV-i

Tüvirakud aitavad ravida ka HIV-i HIV on tõsiseks probleemiks kogu maailmas – praegu on kokku ligikaudu 37 miljonit HIV-nakatunud inimest. See teema pole võõras ka Eestis. Nimelt on Euroopa Liidu linnadest kõrgeim HIV-i nakatunud inimeste protsent Narvas, olles hinnanguliselt 4%. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-i diagnoositud 9492 inimesel. Tüvirakud pakuvad paranemisvõimalusi HIV patsientidele.

Lapse nabaväät – väärt TERVET elu!

Lapse nabaväät – väärt TERVET elu! Võib öelda, et varasemalt oli nabaväät justkui ülearune materjal, mis lapse sünni järgselt lihtsalt minema visati. Praegu on aga lapsevanemad kursis, et säilitatud nabaväät võib osutuda äärmiselt tähtsaks materjaliks.

Lastelt on meil nii palju õppida!

Abiks lapsevanematele

Kuigi paljud lapsevanemad tajuvad, et tüvirakkude säilitamine võiks olla midagi väga olulist nende lapsele, ei ole selle otsuse tegemine kerge. Mistahes valik ka teha, tasub eelnevalt tutvuda kogu infoga.

Mida arvavad lapsevanemad tüvirakkude säilitamisest?

Nii palju kui maailmas on erinevaid inimesi, on ka erinevaid seisukohti.

Palju kära nabaväädi ümber. Mis see üldse on?

Toome teieni lühendatud artikli teadusajakirjast „Science News“, mis käsitleb mõningaid algtõdesid nabaväädi kohta. Autoriks on  molekulaarbioloogia doktor, Laura Sanders, kes on antud teadusajakirja kaaskorrespondent.

Kui saaks vaid aja tagasi…

Me kõik teame, milleks on loodud ravimid. Niisamuti, et üks ravim aitab ühe, teine teise haiguse korral. Kuid mis „ravim“  aitaks kõikide haiguste puhul?