Mis on põlveliigese osteoartroos?
Osteoartroos (OA) ehk liigeskulumus on kõige levinum osteoartriidi vorm. See on krooniline liigesehaigus, olles sagedase liigesevalu, funktsioonilanguse ja puude põhjus. Üks sagedamini haaratud liigeseid on põlveliiges. Põlveliigese osteoartroosi korral muutub liigesekõhr õhemaks ja kahjustub, liigesesse tekib põletik ning liikumine muutub valulikuks.
Praegused ravimeetodid annavad sageli piiratud tulemusi ega suuda kahjustunud kõhre taastada. Liigese asendamine on viimane ravivõimalus – selleks on vaja teha operatsioon ning taastumine on pikk, ka kulud on suured. Seetõttu otsitakse aktiivselt meetodeid, mis suudaksid haiguse progresseerumist aeglustada või peatada.
Tüvirakud ja nende roll liigese taastumisel
Mesenhümaalsed tüvirakud (MSC-d) on viimastel aastatel pälvinud palju tähelepanu. Need tüvirakud on kehas looduslikult esinevad rakud, millel on võime areneda erinevateks rakutüüpideks, sealhulgas kõhrerakkudeks. Liigese kõhr ise taastub väga halvasti või üldse mitte, kuid tüvirakkude manustamine kahjustatud liigesesse võib:
- vähendada põletikku,
- toetada kudede uuenemist,
- parandada kõhrerakkude talitlust.
Tänu sellele leevendada valu, parandada liigese liikuvust ja igapäevast toimetulekut
MSC-sid saab hankida näiteks luuüdist, rasvkoest, nabaväädikoest või hambasäsist. Tüvirakud süstitakse otse põlveliigesesse, kus nad mõjutavad liigese sisekeskkonda ja aitavad pidurdada kõhre edasist lagunemist. Seda on tõestanud paljud uuringud. Järgnevalt mõned näited.
Mida on näidanud senised kliinilised uuringud põlveliigese osteoartroosi korral?
Ajakirjas Transplantation avaldatud uuringus raviti põlveliigese osteoartroosiga patsiente nende enda isiklike tüvirakkudega. Uuringus osales 50 patsienti, keda jälgiti ühe aasta jooksul ning hinnati ka magnetresonantstomograafia (MRI) abil. Kõrvaltoimeid ei täheldatud ja ravi tulemused olid paljulubavad: vähenes valu ja liigese jäikus ning paranes liikuvus. MRI-uuringutel täheldati ka kõhre struktuuri paranemist.
Järeldati, et ravi mesenhümaalsete tüvirakkudega võiks olla hea alternatiivravi kroonilise põlve osteoartriidi raviks. Ravi on lihtne, ei vaja operatsiooni, pakub valu leevendamist ja parandab oluliselt kõhre kvaliteeti.
2019. aastal avaldati ülevaade 17 kliinilisest uuringust, milles hinnati tüvirakuravi mõju põlveliigese osteoartroosi korral. Uuringutes kasutati mesenhümaalseid tüvirakke, mis pärinesid luuüdist, rasvkoest või nabaväädist. Kuigi kahes uuringus olid tulemused tagasihoidlikumad, näitas enamik uuringuid, et:
- valu vähenes,
- liigese funktsioon paranes,
- patsientide elukvaliteet tõusis.
Patsiente jälgiti 28 kuu jooksul. Kõhre taastumise osas olid tulemused samuti julgustavad: 11-st uuringust 9-s täheldati MRI-uuringutel kõhre struktuuri paranemist ning artroskoopilisel vaatlusel nähti kõhre uuenemist 6 uuringus 7-st. Teadlased on siiski seda meelt, et on vaja täiendavaid uuringuid hindamaks antud ravi pikemaajalist mõju.
Kas tüvirakuravi sobib ka raskema põlveliigese osteoartroosi korral?
Varem arvati, et tüvirakuravist saavad enim kasu nooremad patsiendid ja kergema liigeskahjustusega inimesed. Hiljutine Kanadas, Torontos läbi viidud kliiniline uuring näitas aga, et ka mõõduka osteoartroosiga patsientidel võib tüvirakuravi olla tõhus.
Uuringus osales 12 patsienti vanuses 45–65 aastat, kellele manustati erinevates annustes mesenhümaalseid tüvirakke. Mesenhümaalsed (MSC) tüvirakud süstiti põlveliigesesse, mille toimel taastus kõhrerakkude funktsionaalsus. Aasta möödudes hinnati olukorda: täheldati valu vähenemist ja elukvaliteedi paranemist kõigis rühmades. Samuti selgus, et ravi efektiivsus võib sõltuda manustatud rakkude annusest.
See kliiniline uuring kinnitas järjekordselt, et tüvirakud aitavad ravida osteoartriiti ning et MSC-d on ohutu raviviis ka erinevate annuste korral.
Tulevik ja realistlikud ootused
Kuigi paljud uuringud näitavad häid tulemusi, leidub ka selliseid, kus raviefekt on olnud tagasihoidlikum. Küll aga on teadlased ühel meelel selles, et tüvirakuravil on suur potentsiaal.
Seda kinnitab ka Austraalia valitsuse otsus investeerida 34,5 miljonit dollarit tüvirakuravi teadusuuringusse osteoartroosi korral. Austraalias põeb osteoartroosi iga viies üle 45-aastane inimene ning praegu puuduvad ravimeetodid, mis haiguse progresseerumist tõhusalt aeglustaksid. Käimasolevates uuringutes manustatakse tüvirakke korduvalt mitme kuu jooksul ning tulemusi oodatakse lähiaastatel.
Lisaks teadusuuringutele kasutatakse tüvirakuravi liigesehaiguste raviks praktiseerivates kliinikutes üle maailma. Siiski on oluline, et teadliku otsuse tegemiseks konsulteeriksid patsiendid eelnevalt erialaspetsialistidega ning mõistaksid, et tegemist ei ole imeraviga, vaid kiiresti areneva ja paljutõotava ravisuunaga.
Tüvirakuravi võib sobida neile, kellel:
- on kerge kuni mõõdukas põlveliigese osteoartroos
- valu ja jäikus püsivad, hoolimata tavapärasest ravist (ravimid, füsioteraapia, süstid)
- on soov edasi lükata või vältida liigese proteesimist
- on soov parandada liigese liikuvust ja elukvaliteeti
Tüvirakuravi ei pruugi sobida neile, kellel on:
- väga kaugele arenenud osteoartroos, kus liigesekõhr on täielikult hävinud ja liiges on tugevalt deformeerunud;
- kaasuv haigus, mil tüvirakuravi ei tehta
Oluline on mõista, et tüvirakuravi on individuaalne ravivõimalus, mille sobivust tuleb hinnata iga patsiendi puhul eraldi.