Insulti haigestumiste ning suremuse numbrid ning faktid näitavad, et iga uus ravi, mis aitab insuldihaigeid, mõjutab igal aastal miljonite inimeste elusid. Tõhusama ravi otsingutel on tüvirakuteraapia kujunenud paljulubavaks alternatiiviks senistele ravimeetoditele. Selles artiklis uurime, kas ja kuidas võib tüvirakuravi pakkuda uut lootust kaotatud funktsioonide taastamiseks ning insuldi üle elanud inimeste elukvaliteedi parandamiseks. 

MIS ON INSULT?

Insult on eluohtlik seisund, mis tekib aju verevarustuse häire tõttu veresoone sulgumise või lõhkemise tagajärjel. Ilma pideva verevarustuseta hakkavad mõjutatud piirkonna ajurakud hapnikupuuduse tõttu surema. 

Kui mingis ajupiirkonnas sureb arvestatav hulk ajurakke, muutub kahjustus püsivaks ning võimed, mida kahjustatud ajupiirkond kontrollis, võivad osaliselt või täielikult kaduda. Näiteks kui kahjustada saab ajupiirkond, mis kontrollib liigutusi, võib tekkida halvatus; kui aga piirkond, mis kontrollib rääkimist, võib kahjustatud olla kõne. 

Insuldi võib saada igaüks lastest täiskasvanuteni, kuid sagedamini esineb see vanemas eas (umbes kaks kolmandikku insultidest esineb üle 65-aastastel inimestel). Teatud haigusseisundid, nagu näiteks kõrge vererõhk (hüpertensioon), kõrge kolesteroolitase (hüperlipideemia), II tüübi diabeet suurendavad insuldiriski ning lisaks on risk suurem inimestel, kelle on juba varem olnud insult, infarkt või südame arütmia. 

Insuldil on kaks peamist alaliiki: ajuinfarkt ja ajuverejooks. 

Ajuinfarkt tekib juhul, kui ajuveresoon sulgub ning ajurakud ei saa piisavalt verd ja hapnikku. Veresoone sulgumist võib põhjustada: 

• tromb ajuarteris;
• mujal kehas tekkinud trombi osakese liikumine ajju ning takerdumine ajuveresoones;
• väikeste veresoonte ummistus, mis võib tekkida pikaajalise ravimata kõrge vererõhu, kõrge kolesteroolitaseme või kõrge veresuhkru tulemusena.

Ajuverejooks tekib ajuveresoone lõhkemise tulemusena. Olenevalt kohast, võib see olla kas ajusisene või aju kestade vaheline.

TÜVIRAKUTERAAPIA – INSULDI UUS RAVIVÕIMALUS

Senised teadusuuringud tüvirakkude kasutamisest insuldi ravis on on olnud paljutõotavad.

Tüvirakkudel on potentsiaal muutuda kehas spetsiifilisteks rakkudeks. Näiteks on neil võime muutuda südamerakkudeks, närvirakkudeks või vererakkudeks. Siirdades tüvirakke insuldist mõjutatud ajupiirkonda, need mitte ainult ei moodusta uusi närvirakke, vaid lisaks vähendavad põletikku ja kaitsevad ajurakkue hävimise eest, samuti stimuleerivad uute veresoonte moodustumist.

Juhtiva tüvirakkude uurija, dr Gary Steinbergi sõnul: “… tüvirakud ei integreeru pikas perspektiivis ajju ja ei muutu neuroniteks. Küll aga pumpavad nad välja väga võimsaid kasvufaktoreid, molekule ja valke, mis parandavad loomulikke taastumismehhanisme, mille tagajärjel tekivad uued närviühendused ja veresooned.” Tüvirakkude sellised lisatoimed, nagu näiteks erinevate faktorite eritamine, on väga oluline, et insuldist paraneda.

TÄIELIK PARANEMINE TÄNU TÜVIRAKUTERAAPIALE

2019. aasta juunis toodi Taiwani Tzu Chi ülikooli haiglasse 46-aastane meespatsient, kes oli kaks tundi varem saanud insuldi. Ta kaasati uuringusse, kus insulti raviti nabaväädivere tüvirakkudega. Nabaväädiverepangast õnnestus leida sobiv nabaväädivereproov. See oli pärit lapselt, kes oli sündinud 17 aastat varem ja kelle vanemad olid annetanud nabaväädivere rakupangale.

Nabaväädivere tüvirakke manustati patsiendile 8. päeval pärast insulti. Patsient sai ka neli 100 ml infusiooni mannitooli (diureetikumi), et leevendada survet ajule. Magnetresonantsuuring (MRT) tehti esmalt kaks tundi ja seejärel üks päev pärast nabaväädivere (UCB) ülekannet. Korduspildid tehti kolmandal ja kuuendal kuul pärast infusiooni. Piltidel oli näha, et patsiendi ajusagara turse kadus kuue kuu jooksul pärast nabaväädivereravi.

Tänu tüvirakuravile paranes patsiendi liikumisvõime. Kolm kuud pärast ravi suutis ta kõndida vajades vähest abi. Vaatlusperioodi lõpuks oli patsiendi liikumisvõime täielikult taastunud ja ta sai iseseisvalt elada. Enamikul insuldihaigetest jääb püsiv puue. See patsient paranes aga täielikult veidi enam kui aastaga tänu ühele ainsale nabaväädivere ravile, mis manustati 8. päeval pärast insulti.

Kliiniline uuring viidi läbi koostöös Taiwani Tzu Chi ülikoolihaigla arstidega ja avaldati 23. detsembril 2021 teadusajakirjas Cell Transplantation.

See näide tugevdab sõnumit tüvirakkude säilitamise vajalikkuse kohta, kuna keegi ei tea ette, millal ja mis puhul neid hilisemas elus vaja võib minna.