Coverlayer

Esmaselt avaldatud digiajakirjas Geenius.ee 27. juuli 2023 .  Autor: Merike Seer

Hambaõõnes paikneb hambasäsi, milles omakorda asuvad tüvirakud – neil on teaduslikult tõestatud ravipotentsiaal.

Foto: Shutterstock

 

Juba ammustest aegadest on laste eemalduvatele piimahammastele omistatud omamoodi tähtsust – küll andes neid, vahel väikese tasu eest, hambahaldjale või säilitades neid kusagil karbikeses. Kes aga meist oskas 30 aastat tagasi aimata, et ühes sellises väikeses hambas on peidus tohutu potentsiaal, mis võib tervendada haigusest või parandada raskest traumast..

Kuidas kõik alguse sai?

Hambaõõnes paikneb hambasäsi, milles omakorda asuvad tüvirakud (DPSC – Dental Pulp Stem Cells). Tegu on väga unikaalse rakkude populatsiooniga, mida esmakordselt eraldas ja kirjeldas 2000. aastal Gronthos koos oma uurimisgrupiga.

Hiljem on paljud teadlased avaldanud töid DPSC-de eraldamisest, diferentseerimisest ja säilitamisest.

Võrreldes teiste täiskasvanu tüvirakkudega on hamba tüvirakkudel kõrgem taastumismäär ning külmsäilitamisel säilib hästi nende tüvi, elujõulisus, paljunemis- ja diferentseerumisvõime.

Lisaks on hambasäsi tüvirakke väga lihtne koguda ja eraldada, kuna see ei nõua invasiivseid protseduure. Seetõttu on DPSC-d paljutõotav patsiendispetsiifiline tüvirakkude allikas taastava ravi jaoks.

Potentsiaal on suur

DPSC-d on võimelised diferentseeruma lisaks luu-, kõhre- ja rasvarakkudele ka aktiivseteks närvirakkudeks, müotsüütideks ehk südamelihase rakkudeks, hepatotsüütideks ehk maksarakkudeks ja paljudeks teisteks rakkudeks.

Samuti on oluline nende immunomodulatsioonivõime. DPSC-sid on laialdaselt uuritud – need saavad olla kasulikud nii hambahaiguste ja -vigastuste kui ka paljude erinevate süsteemsete haiguste korral.

Prekliiniliste uuringutega tõestatud hambasäsi tüvirakkude (DPSC) ravitoime näiteid

  1. Seljaaju vigastuse korral suudavad DPSC-d ühelt poolt närvirakke kaitsta ning teiselt poolt genereerida uusi närvirakke – see on oluline seljaaju funktsioonide taastamiseks.
  2. Ajuisheemia. DPSC-d parandasid tundlikkust ja liikumisfunktsioone pärast ajuinsulti.
  3. Parkinsoni tõbi. DPSC-d näitasid kaitsvat toimet dopamiini neuronitele ja parandasid dopamiini omastamist.
  4. Diabeedi korral taastasid DPSC-d normaalse glükoositaseme veres.
  5. Maksahaigused. Tüvirakkude siirdamisel maksa, moodustasid nad uusi maksarakke, mille tulemusena paranes maksa funktsioon ja vähenes põletik.
  6. Südameinfarkti korral parandasid tüvirakud eesseina paksust, vähendasid infarktikolde suurust ja intensiivistasid veresoonevõrgustiku arenemist.
  7. Efektiivne toime on tõestatud ka lihaste-, kõhre-, silma- ja immuunhaiguste korral.