Tüvirakuravi

Tüvirakkudega on inimesi ravitud juba üle poole sajandi. Tänapäeval kasutatakse tüvirakke standardravina ligi 100 haiguse ravimiseks ja see nimekiri täieneb pidevalt. Teaduslikud uuringud näitavad paljutõotavaid tulemusi lisaks veel väga paljude haiguste ja traumajärgsete seisundite ravis.

Tüvirakuravi baseerub tüvirakkude erakordsel võimel muunduda erinevateks spetsiifilise funktsiooniga rakkudeks. Tänu sellele omadusele suudavad tüvirakuravi käigus kehasse viidud tüvirakud parandada kahjustatud rakke ning tervendada kudesid. Näiteks kasutatakse tüvirakuravi südamelihase rakkude ning kudede taastamiseks peale südameinfarkti.

Tüvirakuravi kasutusvaldkonnad

Väga hea ravipotentsiaaliga tüvirakke saab sünnituse ajal kogutud nabaväädiverest ja nabaväädikoest, lastel väljakukkunud piimahammastest ning täiskasvanutel väljatõmmatud tarkusehammastest ja muudest tervetest jäävhammastest. Kõiki neid tüvirakke saab kasutada väga erinevate haiguste ning traumade raviks. Osade haiguste puhul kasutatakse tüvirakke standardravis, teiste puhul on kliinilised uuringud standardravi meetodite väljatöötamiseks alles teostamisel.

Nabaväädivere tüvirakkude kasutamine standardravis

Lapse nabaväädiveres leiduvaid vereloomelisi tüvirakke kasutatakse üle 80 haiguse standardravis, sealhulgas teatud verevähi, aneemia, tahkete kasvajate ja pärilike häirete korral. Need väärtuslikud rakud on päästnud elusid juba üle kolmkümne aasta, alates 1988. aastast.

Juba 10 aastat tagasi oli 1450 transplantatsioonikliiniku andmetel vereloomeliste tüvirakkudega teostatud ravi üle 1 miljoni korra, seejuures 58 %-l patsientidest oli kasutatud raviks autoloogseid ehk isiklikke rakke ja 42 %-l allogeenseid ehk doonorrakke.

Järgneva haiguste loetelu, mille ravimiseks kasutatakse tüvirakke, on koostanud organisatsioon Parent’s Guide to Cord Blood, 2022.

Kliinilisi uuringuid nabaväädivere tüvirakkudega tehakse järgnevate haiguste standardravi meetodite väljatöötamiseks. 

Kliinilised uuringud nabaväädikoe tüvirakkudega  

Nabaväädikoe mesenhümaalsed ehk koeloomelised tüvirakud võivad ravida igapäevaselt vaevavaid haigusseisundeid nii, et see on kooskõlas inimese keha loomuliku võimega end tervendada. Seetõttu on need rakud teadlaste teravdatud tähelepanu all³.

Hetkel on käimas kliinilised uuringud mesenhümaalsete tüvirakkudega üle 300 haiguse ja seisundi ravi kohta. Ette on näidata paljutõotavaid tulemusi südame-, kõhre-, närvi-, vähi- ning paljude teiste haiguste ja traumade ravis.

Nabaväädikoe mesenhümaalseid tüvirakke kasutatakse laialdaselt kliinilistes uuringutes järgmiste haiguste korral:

Kliinilised uuringud hambasäsi tüvirakkudega

Hambasäsis on samasugused mesenhümaalsed ehk koeloomelised tüvirakud nagu nabaväädikoes. See tähendab, et neid saab kasutada samade haiguste raviks nagu nabaväädikoe tüvirakke. Samas tehakse eraldi uuringuid ka spetsiaalselt hambasäsi tüvirakkudega.

Hambasäsi tüvirakke saab koguda põhimõtteliselt kogu inimese eluea jooksul, kuid seejuures tuleb meeles pidada, et mida nooremas eas on rakud kogutud, seda elujõulisemad ja paljunemisvõimelisemad nad on. Ideaalseks tüvirakkude allikaks on näiteks laste piimahambad, mis niikuinii varem või hiljem ära tulevad.

Haigused, mille ravi kohta hambasäsi tüvirakkudega on tehtud enim uuringuid:

Future Health Biobank on väljastanud 26 hambasäsi tüvirakkude proovi järgmiste seisundite raviks:

• Autism – 8
• 2. tüüpi diabeet – 6
• 2. tüüpi diabeet – 4
• Suulaelõhe – 3
• Kosmeetiline ravi – 2
• Põlve kõhre taastamine – 1
• Aicardi – Goutieres sündroom – 1
• Muu – 1

Kus saab tüvirakuravi teha?

Maailma esimese vereloome tüvirakkude siirdamise tegi 1957. aastal dr Edward Donnel Thomas. Eestis alustati luuüdi tüvirakkude siirdamisega professor Hele Everausi juhtimisel Tartu Ülikooli Kliinikumis 1993. aastal; esimesed vereloome tüvirakkude ülekanded tehti 1997. aastal.

Regionaalhaiglas teostati esimene autoloogne tüvirakkude siirdamine 2006. aastal ning praegu viiakse seal läbi 35–40 protseduuri aastas. Võrdlusena tehakse Euroopas aastas ligikaudu 40 000 allogeense ja autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamise protseduuri.

Eristatakse autoloogset ja allogeenset tüvirakkude siirdamist: esimese korral on tegemist patsiendi enda tüvirakkude ülekandega, teise puhul kasutatakse doonori tüvirakke. Tartus tehakse mõlemat, Tallinnas aga vaid autoloogset vereloome tüvirakkude siirdamist.