See keeruline haigus avaldub sageli noores eas, 20–30-ndates eluaastates. Kaasaegsed ravimid, mida nimetatakse haigust modifitseerivateks ravimiteks (DMT), võimaldavad vaid sümptomeid kontrolli all hoida ja vältida uute kahjustuste teket. Ükski neist ei paranda aga kahjustatud kesknärvisüsteemi. Patsientide jaoks on kiiresti vaja uusi ravimeetodeid, mis aitaksid pärssida autoimmuunreaktsioone ja parandada kahjustatud kesknärvisüsteemi.

Kas tüvirakud aitavad?

Sclerosis multiplex’i ravi tüvirakkudega on täiesti uus tase, sest need suudavad normaliseerida immuunreaktsiooni ja sellele lisaks taastada kahjustunud kudesid. Seda ei suuda teha ükski kaasaegne ravim.

Seetõttu pole ime, et tüvirakuravi peetakse kõikidest ravimeetoditest kõige efektiivsemaks ja perspektiivsemaks. Seda on selgelt tõestanud nii teadusuuringud kui ka igapäevane praktiline kogemus tüvirakuravi teostavates kliinikutes (Eestis tüvirakuravi kliinikut hulgiskleroosi raviks ei ole. Antud ravimeetod ei ole veel FDA poolt kinnitatud).

Raviks kasutatakse nii doonori kui isiklikke tüvirakke. Isiklikke rakke omastab organism kõige paremini, mistõttu äratõukereaktsiooni oht praktiliselt puudub. Hulgiskleroosi raviks sobivad nii vere- kui koeloomelised tüvirakud. Varasemalt on uuringutes kasutatud luuüdist võetud tüvirakke, uuemal ajal aga nabaväädikoest ja hambasäsist. 

Vereloomelised tüvirakud suudavad teha organismi immuunsüsteemile n-ö restardi. Esmalt pärsitakse keemiaraviga vanad rakud ning seejärel viiakse organismi uued tüvirakud. Tüvirakud käivitavad normaalse immuunsüsteemi.

Ravitulemused vereloomeliste tüvirakkudega hulgiskleroosi ravis

Northwesterni Ülikooli uuring (2003–2014)

Uuringus osales 145 patsienti ning tulemused olid väga positiivsed. Patsiente jälgiti nelja aasta jooksul pärast tüvirakuravi. 80 protsendil patsientidest ei tekkinud haiguse ägenemist ja 87 protsendil ei arenenud haigus edasi.

Kõige olulisem leid sellest uuringust oli, et neuroloogiline puue (kahjustus) mitte ainult ei stabiliseerunud, vaid reaalselt vähenes. Seda kinnitas ka MRT ehk magnetresonantsuuring, mille abil saab diagnoosida haigusi, mida muud meetodid ei võimalda. See võimaldab saada inimese kudedest ja elunditest pilt ilma kiiritamata (magnetvälja ja raadiolainete abil).

MRT pilt kinnitas, et kahjustuskolded ajus olid märkimisväärselt kahanenud.  

Randomiseeritud kliiniline uuring

Tegemist oli mahuka uuringuga, mille käigus võrreldi erinevaid ravimeetodeid. 110 patsienti randomiseeriti kahte gruppi:

• esimene grupp sai modifitseeriva ravi kõige kaasaegsemat vormi (DMT); 
• teine grupp sai ravi tüvirakkudega.

Patsiente jälgiti ja hinnati esimesel ja viiendal aastal pärast ravi. DMT ravi saanute grupis progresseerus haigus 34 patsiendil, samuti halvenes neil füüsilise ja vaimse suutlikkuse võime. Tüvirakuravi grupis progresseerus haigus vaid kolmel patsiendil. Selles grupis paranes oluliselt ka patsientide liikumise/suutlikkuse võime.

Üks uuringus osaleja oli Amanda Loy, kellel diagnoositi raske sclerosis multiplex 27-aastaselt. Vaatamata lõpututele haiglaskäikudele ja ravidele, tekkisid tal kiiresti põieprobleemid, väsimus, jäsemete tuimus ning ta pidi käimiseks kasutama jalutuskeppi, samuti ei suutnud ta tõsta oma väikest poega.

Pärast ravi tüvirakkudega suundus Amanda tagasi tööle õpetajana ja hakkas tegelema spordiga. Seitse aastat hiljem, kui Amandalt võeti intervjuu, kinnitas ta, et tunneb end hästi, tal ei ole enam hulgiskleroosi sümptomeid, niisamuti ei ole ta vajanud ravimeid.

Läbiviidud uuring annab palju lootust hulgiskleroosi patsientidele, sest selle tulemusena leiti, et:

• tüvirakkude siirdamisega on võimalik vähendada puuet teatud tüüpi hulgiskleroosi haigetel;  
• tüvirakuravi toimib oluliselt paremini kui ravimid;  
• tüvirakkude abil väheneb üldine risk invaliidsuse tekkeks; 
• tüvirakuravi ei tekita raskeid kõrvaltoimeid.

Teaduslikult tõestatud 

Nüüdseks on saanud vereloomeliste tüvirakkude siirdamisest sclerosis multiplex’i teatud vormide puhul aktsepteeritud ravi. Viimastel aastatel on ravis kasutatud üha enam isiklikke tüvirakke – selle abil taaskäivitub immuunsüsteem, mis enam ei ründa omaenda aju ja seljaaju rakke. 

Arstid pooldavad, et tüvirakuravi alustataks kohe, kui hulgiskleroosi diagnoos on selgunud, sest nii saaks vältida elundikahjustusi. 

Et seda veelgi kindlamalt tõestada, alustati 2019. aastal 19-s Suurbritannia neuroloogia- ja siirdamiskeskuses uut uuringut, nimega StarMS. See on esimene uuring maailmas, mille eesmärgiks on selgitada, kas tüvirakkude siirdamist oleks otstarbekas kasutada esmase valiku ravina neile, kellel on väga aktiivne ja agressiivne vorm. Uudiseid sel teemal võib oodata pärast uuringu plaanitud lõppu, 2024. aastal. 

Teadusuuringud küll jätkuvad, kuid ilmne on see, et tüvirakuravil on väga oluline koht hulgiskleroosi ravis  – see on ainus ravimeetod, mis patsienti tõeliselt võib aidata.