Kas diabeeti on võimalik ravida?

Diabeet ehk suhkruhaigus ehk suhkurtõbi on krooniline ainevahetushaigus, mille korral on insuliini tootmine kõhunäärmes häirunud või puudub täielikult. Läbi aegade on suhkruhaiguse ravimisel kõige olulisemaks, enamasti ainuvõimalikuks ravimiks olnud insuliin. Nagu paljude teiste haiguste puhulgi, otsib kaasaja teadus ka diabeedi ravis aina uusi ravimeid või ravimeetodeid. Loe edasi …

Leukeemia tõhus ravivõimalus – tüvirakuteraapia

Leukeemia on üldine nimetus vereloomeelundite pahaloomulistele kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Kaasaegses meditsiinis on ka pahaloomulised verehaigused õigeaegsel sekkumisel sageli ravitavad või on neid võimalik raviga kontrolli all hoida. Loe lähemalt …

Mesenhümaalsed tüvirakud: 9 ravivat omadust

Mesenhümaalsed (MSC) ehk koeloomelised tüvirakud on võimelised paljunema ja diferentseeruma, samuti väljastama signaale, mille kaudu toimub rakkudevaheline suhtlemine. Kõik see on aluseks nende tohutule potentsiaalile ravida erinevaid haigusi. Mesenhümaalseid tüvirakke saab nabaväädikoest, luuüdist, rasvkoest ja hambasäsist. Tutvustame üheksat koeloomeliste tüvirakkude ravivat omadust, mis on uuringutes kindlaks tehtud.

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on krooniline haigus, millesse haigestumus suureneb aastast aastasse. Südamepuudulikkus pole eraldiseisev haigus, vaid muude südant kahjustavate haiguste tüsistus. Südamehaigusega patsientidele on olemas lai valik ravimeid, kuid ükski ravim ei taasta juba kahjustunud südame kudesid. Seega on endiselt aktuaalne vajadus uuenduslike ravimeetodite järele, mis pakuksid tõhusamat abi. Loe edasi …

Crohni tõbi ja selle ravi: tüvirakud annavad lootust

Crohni tõbi on krooniline põletikuline soolehaigus, mis põhjustab seedetrakti limaskesta ärritust ja turset. Haiguse raviks on erinevaid ravimeetodeid, kuid siiski ei leidu paljude haigete jaoks midagi, mis sümptomeid leevendaks. Tüvirakuteraapia on paljutõotav potentsiaalne ravivõimalus Crohni tõvega inimestele. Loe edasi …

Tüvirakud: uus ajastu aplastilise aneemia ravimisel

Aneemia, mida tuntakse ka kehvveresuse nime all, on kõige levinum verehaigus maailmas. Kui rauavaegusaneemiat ravitakse enamasti suukaudsete rauapreparaatidega, siis harvemini esineva aplastilise aneemia korral tulevad appi tüvirakud. Loe lähemalt …

Insult ja tüvirakuteraapia: uus lootus taastumiseks

Insult, peamine rasket invaliidsust või ka surma põhjustav haigus, tabab aastas miljoneid inimesi üle maailma. Loe siit rohkem paljutõotavatest teadusuuringutest tüvirakkude kasutamisest insuldi ravimisel …

Kas tüvirakkudega on võimalik autismi ravida?

Autism ehk autismispektri häire puudutab üle maailma üha rohkemaid peresid. Kuna autismi diagnoositakse üha rohkem, suureneb ka vajadus leida tõhusaid ravimeetodeid. Üks paljutõotavatest uurimisvaldkondadest on tüvirakuteraapia, mis on andnud paljudele peredele lootust. Loe lisaks …

Kuidas ravida psoriaasi? Tüvirakud näitavad teed

Psoriaas on levinud autoimmuunhaigus, mis põhjustab kehal ketendavaid ja sageli sügelevaid laike. Edusammud tüvirakkude olemuse ja nende toimimise mõistmisel on aidanud paremini aru saada ka psoriaasist ning toonud esile uusi võimalikke ravimeetodeid.

Loe lisaks …

Kas dementsusele võib tulevikus leiduda ravi?

Dementsus on üldine termin neurodegeneratiivsete häirete kohta, mis mõjutavad mälu, mõtlemist, käitumist ja emotsioone. Kõige levinum dementsust põhjustav haigus on Alzheimeri tõbi. Närvirakkude hävimisest põhjustatud dementsust pole võimalik ravimitega tagasi pöörata. Huvitavaks uurimisvaldkonnaks seoses dementsuse raviga on aga tüvirakud. Loe edasi …

Tarkusehambad – mida nendega peale hakata?

Hambatervise valdkonnas on tarkusehambad kurikuulsad – neid tuntakse kui potentsiaalseid tüsistuste ja ebamugavuste põhjustajaid. Kuid isegi need niinimetatud “kasutud” hambad pole tegelikult kasutud! Järgnevast leiad infot, kuidas tarkusehambaid oma tervise huvides kõige paremal viisil ära kasutada.

Tüvirakuravi – uus tase hulgiskleroosi ehk Sclerosis Multiplex’i ravimisel

Hulgiskleroos on krooniline haigus, mil organismi immuunsüsteem ründab oma närvikude. Selle tagajärjel tekivad närvikiude ümbritseva koe (müeliini) kahjustused ning kõvastumuskoldeid pea- ja seljaajus. Sclerosis multiplex’i sümptomid võivad olla väga erinevad: nägemis-, kõnelemis-, kõndimishäired, mäluprobleemid, põie- ja sooleprobleemid,

Tegus rasedus: 21 olulist ettevõtmist üheksaks raseduskuuks

Rasedus on ootust täis teekond, mille juurde kuuluvad ettevalmistus ja lai emotsioonide spekter. See on aeg hoida ennast sama palju kui enda sees kasvavat elu ning valmistuda imeliseks uueks eluetapiks. Sellest artiklist leiad olulised tegevused, mis aitavad sul eelseisvaks elumuutuseks valmis olla ning oma raseduskogemust maksimaalselt nautida.

Piimahammas – väärtuslik vara!

Esimese piimahamba väljalangemine on elevusttekitav sündmus. Lapsed ootavad Hambahaldja külaskäiku, kes neile sel puhul mündi tooks. Vanemate jaoks on lapse piimahammas aga sentimentaalne mälestusese, mis tavapäraselt kuhugi karpi hoiule pannakse. Kuid see pisike ajutine hammas on väärt palju rohkemat kui üks münt või lihtsalt hoiukarbis säilitamine!

Eesti emad jagavad kogemusi oma laste tüvirakkude säilitamisest

On imeline, kui teie laps on terve ning ei pea haigustega võitlema. Aga kahjuks võib juhtuda, et ka täiesti tervet last tabab eluohtlik haigus või invaliidistav trauma – sellises olukorras võivad elupäästjateks osutuda tüvirakud. Kaaludes tüvirakkude säilitamise mõtet, tekib kindlasti palju küsimusi ja ka kõhklusi. Kas sel on mõtet? Kuidas see protsess üldse käib? Mis saab siis, kui tüvirakkude võtmine ebaõnnestub? Kas see on valus?

Pereisa Mart teab, mida lapse sünni puhul kingiks soovitada

Kui on soov säilitada lapse tüvirakke, kuid nabaväädist neid ei võetud, siis on hiljem veel üks võimalus – säilitada piimahamba tüvirakud. “Piimahambad kukuvad ju nagunii välja ning tavaliselt pannakse need kuhugi karpi või purki. Kuid miks mitte kasutada ära hamba maksimumpotentsiaali?“ räägib kahe lapse isa Mart.

Uppumisest päästetud. Kuid mis edasi?

Uppumisest päästetud. Kuid mis edasi? Kõik pöördus aga ühel traagilisel veebruarikuu päeval kui Sofia kukkus läbi jää vette. Ta ei hinganud üle poole tunni. Järgnesid haigla, kunstlik hingamine, kooma. Lisaks teadvusekaotusele tekkisid tüdrukul ka krambid, mida ei suudetud ravida. Uppumisest tingitud ajuhüpoksia ehk aju hapnikupuudus “See oli nagu nõiaring: laps on koomas, kuid koomast välja […]

Hambasäsi – mida see endas peidab?

Hambasäsi – mida see endas peidab? Uued meetodid. Rohkem kui 35 aastat tagasi hakati tüvirakke hankima nabaväädist ning alates selle sajandi algusest ka hambasäsist. Mõlemal juhul on protseduur lihtne – ei põhjusta valu ega ebamugavust. Hambasäsi tüvirakkudest teatakse vähem, mistõttu lähemalt just sellest. Hambasäsi tüvirakud on multipotentsed – võimelised arenema ja diferentseeruma (eristuma) erinevate kudede […]

Tüvirakuteraapia uuringutest

Meie eelmises artikis oli juttu Iraani noormehest, Mojtaba’st, kes elab tänu tüvirakuravile täna elu tervena. Kui vaadata lähemalt, et mis toimub teaduslike uuringute ja ravi valdkonnas Iraanis, siis selgub, et vaatamata riigis kehtestatud majandussanktsioonidele, on seal läbi viidud muljetavaldav arv uuringuid tüvirakkudega, seda nii kvantiteedi kui kvaliteedi poolest.Suuremat tähelepanu pälvisid Iraani teadlased koroonaviiruse pandeemia ajal. […]

Tüvirakud, mis päästsid venna. Talasseemia.

See lugu on Mojtaba‘st, kelle perekond elab Iraani väikeses linnas Sistanis. Ta oli oma vanemate esimene laps, kes sündis 2005. aastal pärast normaalselt kulgenud rasedust. Esimesed kolm kuud tundus poiss igati terve, kuid siis haigestus järsult. Arstid diagnoosisid Mojtaba´l talasseemia raske vormi (Thalassemia Major). Mojtaba isa ütles: “Kui saime teada oma lapse haigusest, olime täielikus […]

Sõda Ukrainas ohustab ka sealseid tüvirakupanku

Kiievi kaks panka asuvad teineteisest umbes 15 km kaugusel. Rakuteraapia Instituudi laboratoorium asub Kiievi linnapiirkonnas sünnitusmaja number 3 esimesel korrusel. Seal on ohutu seni, kuni haiglat ei pommitata. Hemafundi labor asub Kiievi põhjaservas metsaveerel asuvas elurajoonis – eemal tihedalt asustatud piirkondadest, mis on ehk pisut turvalisem asukoht. Kuigi mõlemal rakupangal on olemas suured vedela lämmastiku […]

Hämmastav ravipotentsiaal – tüvirakud ja koroonaviirus

Anname ülevaate suurepärasest uudisest Miami Ülikoolist, kus arstid alustasid tüvirakuravi uuringut koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 korral raske kopsupõletikuga patsientidel. Miami Ülikooli professor ja tüvirakuteraapia teadlane dr Camillo Ricordi ütles, et ühest nabaväädist saadud rakud, mis tavaliselt pärast sünnitust ära visatakse, saab genereerida sellisel hulgal tüvirakke, et neist jaguks üle 10 000 patsiendi raviks. Tüvirakkudest on võimalik […]

Tüvirakud aitavad ravida ka HIV-i

Tüvirakud aitavad ravida ka HIV-i HIV on tõsiseks probleemiks kogu maailmas – praegu on kokku ligikaudu 37 miljonit HIV-nakatunud inimest. See teema pole võõras ka Eestis. Nimelt on Euroopa Liidu linnadest kõrgeim HIV-i nakatunud inimeste protsent Narvas, olles hinnanguliselt 4%. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV-i diagnoositud 9492 inimesel. Tüvirakud pakuvad paranemisvõimalusi HIV patsientidele.

Lapse nabaväät – väärt TERVET elu!

Lapse nabaväät – väärt TERVET elu! Võib öelda, et varasemalt oli nabaväät justkui ülearune materjal, mis lapse sünni järgselt lihtsalt minema visati. Praegu on aga lapsevanemad kursis, et säilitatud nabaväät võib osutuda äärmiselt tähtsaks materjaliks.

Lastelt on meil nii palju õppida!

Abiks lapsevanematele

Kuigi paljud lapsevanemad tajuvad, et tüvirakkude säilitamine võiks olla midagi väga olulist nende lapsele, ei ole selle otsuse tegemine kerge. Mistahes valik ka teha, tasub eelnevalt tutvuda kogu infoga.

Mida arvavad lapsevanemad tüvirakkude säilitamisest?

Nii palju kui maailmas on erinevaid inimesi, on ka erinevaid seisukohti.

Palju kära nabaväädi ümber. Mis see üldse on?

Toome teieni lühendatud artikli teadusajakirjast „Science News“, mis käsitleb mõningaid algtõdesid nabaväädi kohta. Autoriks on  molekulaarbioloogia doktor, Laura Sanders, kes on antud teadusajakirja kaaskorrespondent.